Tere!
Lapsepõlves öeldi, et loen raamatuid sama suure huviga nagu mu emapoolne vanaisa, kellest on säilinud vaid üks foto, ja tema kirjutamiskatseid pole teada. Looming on nagu laps. Kui ta tuleb ilmale, siis on vaja tema eest hoolitseda parimal moel, jättes mõndagi olulist tahaplaanile ja leides vahel hämmastavaid lahendusi. Teelesaadetud raamatutega on jäänud kestma sarnane side, kui elu läheb edasi. Et püsida raamatumaailmas pigem taustal, valisin endale pseudonüümi vanaisa auks. Iseloomult olen põhjalik ja meeldib koostöös leida olukordadele lahendusi.
Siiri 2014. aastal pärast esimese raamatu teelesaatmist.
|
Vanaisa Peeter Rattiste 20. sajandi algul enne armeeteenistust.
|
kui väljendume täpselt
saame asjadest aru ühtemoodi
